Projekti aruanne
Meie töö kirjalik osa on leitav siit: https://drive.google.com/file/d/194ZGUunuHRVpbxJLX819axNg0KQfqEQk/view?usp=sharing
Projekti eesmärgid:
Selgitada välja Läänemaa üldhariduskoolide õpetajate kogemused ja toimetulek erivajadustega õpilastega töötamisel tavaklassis koroonapandeemia ajal.
Selgitada välja tugispetsialistide teenuse nõudluse muutus koroonapandeemia ajal.
Selgitada välja koolijuhtide nägemus tugispetsialistide hõlmatusest Läänemaa üldhariduskoolides.
Projekti lähteülesanne, eesmärgikirjeldus
Koroonakriis on juba pea 2 aastat meie maailma raputanud ning selle tõttu on toimunud kõiges, kaasa arvatud haridusmaastikul, suuri muudatusi. Leidsime, et just kriisi ajal on eriti oluline tegeleda tugispetsialistide puuduse ja kaasava hariduse kitsaskohtadega, et tagada abi nii lastele kui õpetajatele. Tugispetsialistide puudus on üldlevinud probleem Eestis, soovime leida probleemi tagamaid, süvenemist või vastupidiselt leevenemist koroonakriisi ajal Läänemaa kontekstis. Valisime sihilikult piirkonna, mis on Tallinna ja Tartu keskustest kaugemal. Üks rühmaliige on pärit Läänemaalt ning on ise samuti õppiv tugispetsialist, kes varem töötas ka haridussüsteemis, seega oli juba projekti alustades teada, et piirkonniti on Läänemaal suur probleem tugispetsialistide puudusega. Samuti on projekti liikmetel isiklikke kogemusi tuttavate lastega, kes on Läänemaal elades abi saamiseks pidanud pöörduma Tallinna erakliinikutesse, seda eriti just logopeedilise abi saamiseks. Lisaks soovisime tuvastada suurimad kitsaskohad kaasavas hariduses, koroonakriisi mõju nendele kitsaskohtadele ning seda otsustasime teha õpetajatelt tagasisidet küsides, aga uurisime seisukohti ka koolijuhtidelt ning tugispetsialistidelt.
Püüame leida antud probleemidele praktilised lahendused ning jagada tulemit ka teiste osapooltega, keda antud teemad puudutavad. Kuna meie projektis on suur osa tudengitest haridusteaduste instituudist, oli teema valik paljudele südamelähedane. Lisaks on meie projektis tudengeid õigusteaduste valdkonnast, tänu millele saime efektiivselt ära kasutada nende oskusi ja teadmisi, seda eriti haridust puudutavate seaduste ja vastavate määruste suhtes. Projekti liikmetel on suur motivatsioon leida toimivaid lahendusi hariduslike erivajadustega õpilaste ja ka õpetajate probleemidele, mis on tekkinud koroonapandeemia käigus.
Iga rühmaliige panustas projekti kirjaliku osa ülesehitusel, sissejuhatus on valminud ühistööna, teooriaosas kirjutas erivajadusega lapsest Gerli, kaasavast haridusest kirjutasid Kadre Ruth ja Merili, Tugispetsialistidest Anete ja õiguslikku poolde panustasid Ruslan ja Jekaterina. Kadre Ruth ja Merili koostasid, viisid läbi ning analüüsisid õpetajate tagasiside küsitlust kaasava hariduse kitsaskohtade teemal. Anete Ja Gerli koostasid ja viisid läbi tugispetsialistide hõlmatuse küsitluse koolijuhtide seas ning Gerli analüüsis vastuseid. Anete Ja Jekaterina koostasid, viisid läbi ja analüüsisid tugispetsialistide küsitlust, mis toimus põhiliselt telefoni teel. Ruslan vastutas meediakajastuse poole eest, mis avaldatakse ka Lääne Elus. Merili tegeles kogu töö ülevaatamise ning ühtseks seadmisega. Tööle kirjutasid järeldused ja kokkuvõtte Kadre Ruth ja Merili. Anete koostas portfooliot ning rühmakaaslased aitasid postitusi üle vaadata.
Probleemi olulisus, kirjeldus ja meetodite valik
Probleem on oluline, kuna puudutab väga suurt hulka õpilasi, õpetajaid ja tugispetsialiste. Tugispetsialistide puuduse puhul on tegemist üldlevinud probleemiga, millele meie keskendume koroonakriisi kontekstis. Samuti on üldlevinud teadmine, et kaasav haridus praegusel kujul ei rakendu ideaalselt ning ka sellel huvitab meid enim toimetulek koroonaaja ja distantsõppega.
Käsitledes kaasava hariduse kitsaskohti, saab välja tuua, et haridusliku erivajadusega õppija puhul ilmneb koolis käimine kui ellujäämisprotsess, millega seostatakse koolist mitte välja langemist ja elementaarset hakkama saamist. Sealjuures tuuakse välja, et tavaõpilase koolis edasijõudmiseks ja edu keskmeks on head hinded, võistlemine, edasipürgimine ja silmapaistvad saavutused. (Terasmees-Mellik, 2016) ) Lisaks on probleemseks kohaks õpetajate ettevalmistus ja ressursipuudus. Õpetajal puudub valmisolek ja vajalikud oskused erivajadustega õpilaste õpetamiseks ning ka nende olemasolul tuleb puudujääk ajast. (Räis et al., 2016) Samuti on puudus erinevatest tugispetsialistidest, kes toetaksid nii hariduslike erivajadustega õpilasi ja õpetajaid. Hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal on täna tõusvas trendis. Kui kaasavat haridust õigesti rakendada, siis on võimalik erivajadusega õpilase arengut toetada ja soodustada. Teadmiste ja oskuste puudumine võib lapsele aga hoopis parandamatut kahju teha. Seetõttu on hädavajalik tõsta koolijuhtide ja õpetajate teadlikkust kaasavast haridusest.
Rajaleidja Keskuse hinnangul oli 2015/2016 õppeaastal Eestis juurde vaja praegustele töötavatele spetsialistidele lisaks 88% logopeede, 126% eripedagooge, 187% psühholooge ja 69% sotsiaalpedagooge. Ilmselgelt ei ole vahepeal kõiki neid kohti suudetud täita, samas näitavad need protsendid väga hästi, kui suur on reaalne probleem, sest see tähendab sadu tugispetsialiste. (Kolnes ja Konstabel 2018)
Kuna probleem oli teada ning selle ulatus suur, siis meie oma töös keskendume sellele koroonakriisi kontekstis. Meie soovime omapoolsete ettepanekutega aidata kõiki osapooli, keda koroonaaeg hariduses kahjustanud on, seega otsustasimegi võtta oma projekti käsitlusse nii õpetajad, tugispetsialistid kui ka koolijuhid ning muidugi nende kõigi kaudu jõuamegi põhiliste kannatajateni, lasteni, kes vajavad erituge ning nende peredeni, kes vajavad toetust ja abi.
Andmekogumismeetodiks valisime küsimustikud, kuna soovisime kaardistada Läänemaa koolide spetsialistide puudust ja kaasava hariduse probleeme. Valimisse kuulus 13 üldhariduskooli, mille hulgas on nii maa- kui linnakoolid. Valisime meetodi seetõttu, et jõuda piiratud ajaressurssi silmas pidades võimalikult paljude osapoolteni. Leidsime, et kriisi ajal on digitaalsete lahenduste kasutamine efektiivsem. Täiendavate küsimuste vastuste saamiseks kasutasime ka telefoniküsitlust, mis võimaldas koheselt vastused saada.
Küsitlusuuring võimaldab koguda standardiseeritud infot suurelt hulgalt inimestelt. Samuti ei ole võimalik registritest teada saada inimeste hinnanguid ja arvamusi, mida ongi võimalik välja selgitada ainult küsitlusuuringu või intervjuu abil. Küsimustiku vastaja seisukohast võib selle täitmine näida tüütu, kuid siiski on küsitlusandmetel teadlase või analüütiku jaoks mitmeid plusse teiste kvantitatiivsete andmete ees. Peamine eelis kõikvõimalike ise- ja registri tekkeliste suurandmete ees tuleneb sellest, et neid kogutakse nimelt uurimiseesmärgil. See annab võimaluse uuringu läbiviijatel läbi mõelda, milliseid andmeid vajatakse uurimisküsimusele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks ning koguda siis selleks vajalikud andmed. (Beilmann, 2020)
Intervjuu meetod on väga paindlik, seda on kasutatud ulatuslikult info hankimise uuringuis, nagu näiteks alates lühiintervjuudest kuni süvaintervjuudeni välja. Intervjuud võivad jaguneda lisaks ka veel fookusgrupi intervjuudeks ning fookusgrupiintervjuud kuuluvad kvalitatiivsete andmete alla, kuna nad ei allu üldreeglina statistilisele analüüsile. Fookusgrupi suurus võib modifitseeruda, kuid üldjuhul haarab see 8-12 inimest. (Virkus, 2010). Nii oli see ka meie läbiviidaval intervjuul, mis nagu eelnevalt mainitud, võimaldas kiired vastused.
Kasutatud allikad:
Beilmann, M. (2020). Küsitlusuuringud. Tartu Ülikooli Sotsiaalse Analüüsi Meetodite Ja Metodoloogia Õpibaas. https://samm.ut.ee/küsitlusuuringud
Kolnes, M., Konstabel, K. (2018) Tugispetsialistide arvu ja vajaduse hindamine. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/05/Tugispetsialistide-analuusi-aruanne_UT_Innove.pdf
Räis, M. L., Kallaste, E., & Sandre, S.-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse uuring. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/Pohiraport-final.pdf
Terasmees-Mellik, I. (2016). Erikohtlemist vajavad lapsed , rahutud jõnglased ja võimekad õpilased ehk kuidas kirjutatakse hariduslikest erivajadustest arvamuslugudes. Oma Keel, 39–45. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/05.pdf
Virkus, S. (2010). Infokäitumise, info hankimise ja otsingu ning infopädevuse uurimise meetodid. Uurimismeetodite tüübid ja näited meetodite kasutamisest infoteaduslikes uuringuis. Küsitlus. https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/ksitlused.htmled
Tegevuse kirjeldus ja sidusgruppideni jõudmine
Projekti tulemused mõjutavad võrgustikku (pedagoogid, tugispetsialistid, Läänemaa haridusasutused, KOV spetsialistid, lapsevanemad) ning ka õpilasi ja ühiskonda üldiselt. Saadakse teada võrgustiku arvamused ja kogemus kaasava hariduse ja spetsialistide puuduse teemal ning probleemide ulatusest Läänemaal koroonakriisis, mis annab võimaluse lahenduste pakkumiseks, kus teada on probleeme puudutavate osapoolte arvamused ja ettepanekud. Nii õpetajate kui ka koolijuhtide tagasiside kogusime küsitlustega, tugispetsialistidele koostasime ka esialgu küsitluse, kuid kuna projekti lõpp juba paistis ning olime vaid ühe vastuse saanud, viisime nendega läbi hoopis telefoniintervjuu.
Haridussilma andmetel oli Läänemaa üldhariduskoolides 2020/21 õppeaastal 2458 õpilast, 468 õpetajat, kelle seas on 51 meest, 32 tugispetsialisti, kellest 9 sotsiaalpedagoogi, 9 logopeedi, 8 koolipsühholoogi ja 6 eripedagoogi ning Läänemaal on 2 algkooli, 11 põhikooli ja 3 keskkooli või gümnaasiumit. (Haridussilm,2021).
Laste ja vanemate seisukohalt on väga oluline probleemi kaardistamine, et näha kas ja kus on edaspidi abi vaja, koolijuhid saavad meie projektijärgselt ülevaate oma piirkonna õpetajate ja tugispetsialistide raskustest ning anname ka soovitusi, mis toetaks veel omakorda kogu kooli personali, et probleemid saaksid lahendused.
Meie tööst tuli välja ka, et tugispetsialistid näevad õpetajatega väga head koostööd, samas kui õpetajad tunnevad end olevat üksi, seega on selgelt näha, et on omavahel kommunikatsiooniprobleemid, millele siiani ei ole keegi osanud tähelepanu pöörata ega lahendust leida, tulemustega tutvudes saavad loodetavasti koolijuhid rohkem panustada koostöö sujumisse ning loodetavasti ka õpetajad siis küsivad vajadusel abi ning tugispetsialistid ka reaalselt tulevad koostöös õpetajatega neid probleeme lahendama. Koolijuhtide küsitlusest tuli välja, et viies koolis seitsmest on tööl ka HEV koordinaator, kes peaks tagama suhtluse õpetajate ja tugispetsialistide vahel ning kelle poole ka õpetajad oma muredega saaksid pöörduda.
Meie töö on oluline, kuna antud probleemid ei ole pidevalt arutluses, samas saime me välja tuua nii õpetajate, koolijuhtide kui ka tugispetsialistide mõtted, kuidas muuta paremaks tugiteenuste pakkumise süsteemi ning kaasava hariduse rakendamist, lisasime ka enda mõtteid ning tulemused saadame koolidesse ja Läänemaa kohalikke omavalitsustesse ning loodetavasti on sellise projekti mõju suurem, kui üksiku tugispetsialist või õpetaja püüd probleemi lahendada, kuna siiani lahendusi leitud ei ole.
Projekti lõptulemusena publitseerime artikli ajalehes Lääne Elu, mis on Lääne maakonna ajaleht. Leiame, et läbi ajaleheartikli on hea võimalus tuua meie töös käsitletavate osapoolte hääled kuuldavaks. Artikkel võib pakkuda huvi nii Läänemaa õppeasutustele, vallale, tugispetsialistidele ning ka ülejäänud rahvale. Artikkel annab võimaluse tutvuda meie projekti eesmärkidega, tegevustega ning annab ülevaate saavutatud tulemustest. Artikkel ilmub jaanuari esimeses pooles aastal 2022 ja selle leiab nii Lääne Elu internetileheküljel ning samuti ka füüsiliselt paberkandjal Lääne Elu ajalehes.
Haridussilm. (2021). Haridussilm.ee
Projekti jätkusuutlikkus ja lahendused
Projekti tulemustest ilmnes, et koolide tugispetsialistid hindasid koostööd õpetajate ja koolijuhtidega küllaltki kõrgelt, kuid seevastu pedagoogid tundsid, et nemad on antud probleemiga jäetud üksinda ning hindasid koostööd tugispetsialistidega madalalt. Kuna antud probleem on väga aktuaalne, siis järgnevatel semestritel võiks ELU aine raames uurida, millest tulenevad tugispetsialistide, õpetajate ja koolijuhtide kommunikatsiooniprobleemid.
Võimalikud lahendused olukorra leevendamiseks:
Tartu Ülikoolil on praktika ja tööpakkumiste jaoks portaal Futulab.ut ning Tallinna Ülikool avaldab pakkumisi tudengite infolehes, mis on koroona ajal tõenäoliselt parimad viisid, kuidas värskeid spetsialiste tööle ja praktikale kutsuda.
Õpetajate toetamiseks saab tutvustada koolidele Tallinna Ülikooli programmi “Tulevikukool”, mille üks algpõhimõte on, et õpetajad võtavad vastuse muudatuste algatamisel ja juhtimisel.
Nii Tallinna kui Tartu Ülikool pakuvad koroonaaegset tuge õpetajatele, kus Haridusteaduste Instituudi üliõpilased võtavad abiõpetaja rolli ning toetavad seeläbi õpetajat ja õpilasi. Üliõpilased on valmis abistama tervet klassi ning ka üksikuid õpilasi.
Haridus- ja noorteameti Youtube kontol saab vaadata videoid sarjast “Distantsilt targemaks,” mis on toeks õpetajatele erinevate probleemide ilmnemisel.
Küsitlused
Projekti raames viisime läbi kolm erinevat küsitlust.
"Spetsialistide puudus ja kaasava hariduse kitsaskohad" – vastasid tugispetsialistid.
"Tugispetsialistide hõlmatus Läänemaa koolides" – vastasid koolijuhid.
"Kaasava hariduse kitsaskohad koroonakriisi ajal" – vastasid õpetajad.
Järgnevate küsitluste küsimused.
"Spetsialistide puudus ja kaasava hariduse kitsaskohad"
Mis tugispetsialist te olete?
Kui suur on teie töökoormus ning kui mitmes haridusasutuses töötate?
Kas eriolukord on mõjutanud Teie töökoormust?
Kui Jah siis palun hinnake mõju suurust. Vastusevariandid: Oluliselt / vähesel määral
Kuidas hindate koostööd pedagoogidega? 5 palli skaala
Kuidas hindate koostööd kooli juhtkonnaga? 5 palli skaala
Kuidas hindate koostööd tööandjaga: Lääne-Nigula valla või Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskusega? 5 palli skaala
Kas eriolukorra ajal on Teile pakutud ametliku töökoormuse suurendamist?
Kas eriolukorra ajal on teile makstud lisatasu (preemiat)?
Kas eriolukorra ajal on Teie poole pöördumiste hulk suurenenud ( vanemate, pedagoogide või kooli juhtkonna poolt)?
Hinnake palun kelle poolt oli pöördumiste hulk suurenenud: Lapsevanemad, pedagoogid, kooli juhtkond ning vastusevariandid on oluliselt, vähesel määral, ei olegi.
Kas tunnete, et Teie töö on tähendusrikas?
Kuidas hindate kaasava hariduse rakendamist koolides? 5 palli skaala
Palun kommenteerige, kas Teie meelest esineb tõrkeid või kitsaskohti kaasava hariduse valdkonna arendamisel?
Teie ettepanekud kaasava hariduse ja tugispetsialistide süsteemi arendamiseks.
"Tugispetsialistide hõlmatus Läänemaa koolides"
Mis kooli esindaja te olete?
Mis tugispetsialisti teenuseid koolis pakutakse?
Kas tugispetsialistid on tööl kooli või omavalitsuse all?
Kas spetsialistid saavad palka miinimum määra ulatuses?
Kas koroonaga seoses on tugispetsialistidele makstud ka lisatasusid?
Kui suur koormus on tugispetsialistidel? Palun märkida iga spetsialist oma koormusega.
Kas koroona on mõjutanud teenuse nõudlust?
Mis haridustase spetsialistidel on?
Mis spetsialisti kohad on vabad ning mis koormusega?
Kas puuduvate spetsialistide kohale toimub aktiivne töötajate otsing?
Juhul kui toimub otsing, kui kaua olete püüdnud sobivaid spetsialiste leida? Vastusevariandid kuni 2a, 3-5a ja 5+ aastat.
Kas koroona on mõjutanud ka spetsialistide tööle kandideerimise huvi? Jah, suurenenud/Jah, vähenenud/ Huvi on jäänud samaks
Kui puudub spetsialist, kes teeb ära tema töö? Teised spetsialistid/Klassijuhataja/ Abi saadakse teenusepakkujatelt nagu Papaver ja Rajaleidja/Teenus on puudulik kuni tugispetsialist leitakse.
Kui puudub spetsialist, siis millised on tema asendaja ülesanded?
Kuidas toimus/toimub koroona ajal tugiteenuste osutamine? Veebis/Kontaktõppes/Hübriid/Teenuse osutamine lõppes
Kas ja kui palju kasutate teenusepakkujaid nagu Papaver, Rajaleidja jm. ning kuidas olete rahul?
Kas asutus kasutas ka koroona ajal Ülikoolide poolt pakutud tudengite vabatahtlikku abi ning kuidas? Mis hinnangu annaksite teenusele?
Kas Teie tunnete, et spetsialiste on puudu? Kui jah, kuidas lahendaksite Teie selle probleemi?
Milliseid meetmeid võeti kasutusele koroona ajal, et toetada HEV õppijat?
"Kaasava hariduse kitsaskohad koroonakriisi ajal"
Sugu
Mis koolis te töötate?
Mis ainet (aineid) te õpetate?
Millises kooliastmes te õpetate?
Milline on teie tööstaaž?
Milline on teie kokkupuude HEV õpilastega?
Milline oli HEV õpilase taust enne tavaklassi tulemist?
Milline on teie väljaõpe seoses HEV õpilastega?
Millise erivajadusega õppijaga olete kokku puutunud? Milline oli/on erivajaduse raskusaste?
Kas antud õpilas(t)el oli tugiisik?
Kuidas hindate tugiisiku koormust distantsõppe ajal?
Kas õpilasel esines ainespetsiifilisi raskusi? Milles see enim väljendus?
Kuidas mõjutas distantsõpe eelnevalt mainitud raskusi? 10 palli skaala
Kuidas mõjutas HEV õpilane teie igapäevast töömahtu distantsõppe ajal? Töömaht suureneb tundide ettevalmistamisel/ Töömaht suureneb tunniväliselt (konsultatsioonid, järelaitamised)/ Töömaht suureneb õpilase õppetöö tagasisidestamise ja hindamise osas/ HEV õpilane ei mõjuta minu töömahtu.
Millist eelnevatest aspektidest peate kõige ajamahukamaks? Mille pärast see nii on?
Milline on teie kui õpetaja toimetulek HEV õpilasega? 5 palli skaala
Milline oli teie kui õpetaja toimetulek HEV õpilasega distantsõppe ajal? 5 palli skaala
Kuidas te hindate koostööd tugispetsialistidega?
Kuidas panustasid tugispetsialistid tavapärasest teistmoodi teie ja õpilase abistamisesse distantsõppe ajal?
Kas tunnete, et peate tegema lisatööd tugispetsialistide puuduse tõttu? Milles see lisatöö seisneb?
Milliseid spetsiaalseid õppemeetodeid rakendasite HEV õpilasega just distantsõppe ajal?
Millised on teie meelest suurimad kitsaskohad kaasavas hariduses distantsõppe ajal?
Pakkuge välja võimalikke lahendusi, kuidas saaks paremini toetada nii õpetajate kui HEV õpilaste toimetulekut distantsõppe ajal.
Tegevuskava
Tegevuskava on kättesaadav Google Drive'is.
LINK: https://docs.google.com/document/d/1KPB13gOyucvumWHvtZtyvlbS1GnDtS6Z/edit?usp=sharing&ouid=110906449015055397120&rtpof=true&sd=true
Meediakajastus
Artikkel ajalehes Lääne Elu
Tallinna Ülikooli tudengid viisid „ELU“ (Erialasid Lõimiv Uuendus) projekti raames läbi uuringu, mille teemaks oli „Kriisist lahenduseni: spetsialistide puudus ja kaasava hariduse kitsaskohad koroonakriisi kontekstis“. Koroonakriis on meie maailma raputanud juba pea kaks aastat ning toonud kaasa suuri muutusi kõiges, sealhulgas haridusmaailmas. Teadupoolest on tugispetsialistide puudus Eestis pikaajaline ja levinud probleem. Projekt oli läbiviidud Läänemaal ning antud valik oli teadlik, kuna soov oli uurida maakonda, mis asub pealinnast kaugemal.
Projektil olid järgnevad eesmärgid:
Selgitada välja Läänemaa üldhariduskoolide õpetajate kogemused ja toimetulek erivajadustega õpilastega töötamisel tavaklassis koroona pandeemia ajal.
Selgitada välja tugispetsialistide teenuse nõudluse muutus koroona pandeemia ajal.
Selgitada välja koolijuhtide nägemus tugispetsialistide hõlmatusest Läänemaa üldhariduskoolides.
Haridusliku erivajadusega õpilane on laps, kelle terviseseisundist, võimetest, isikuomadustest ja kultuurilisest taustast tingitud arenguvajaduste toetamiseks on tarvis teha kohandusi või muudatusi õppetöö sisus, õpikeskkonnas ja protsessis või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud õppekavas. Oluline on silmas pidada, et igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt, lähtudes konkreetse isiku iseärasustest, tarvidusest ja iseloomuomadustest. Haridusliku erivajadusega õpilast toetavad lisaks vanematele ka õpetajad koolis ja tugispetsialistid. Siinjuures on äärmiselt oluline kõikide osapoolte omavaheline koostöö ja kommunikatsioon. Kaasava hariduse põhimõte on, et haridusliku erivajadusega õpilane (edaspidi HEV) õpib elukohajärgses koolis ning võimalusel tavaklassis osaliselt või täielikult. Kaasava haridus all mõeldakse eelkõige inimese põhiõigust kvaliteetsele haridusele.
Tulemustes selgus, et paljudel õpetajatel puudub põhjalik väljaõpe haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamiseks. Lisaks vähestele teadmistele puudub õpetajatel abi ka tugiisikute või abiõpetajate näol, kes saaksid õpetajat koolipäeva jooksul toetada. Enamik õpetajatest leidsid, et õpilaste toimetulek distantsõppe ajal halvenes tunduvalt, sest tihtipeale oli haridusliku erivajadusega õpilastega raske kontakti saada. Lisaks tundsid rohkem kui pooled õpetajad, et nende töömaht seoses haridusliku erivajadusega õpilastega töötamisel distantsõppe ajal suurenes. Ükski õpetaja ei tunne sajaprotsendilist kindlust haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamisel ning distantsõppe ajal vähenes enesekindlus veelgi. Kuigi nii õpetajate kui ka haridusliku erivajadusega õpilaste toetamisel mängivad suurt rolli tugispetsialistid, tundsid üle poolte õpetajatest, et koostöö oli vähene või sootuks puudulik.
Tugispetsialistid hindavad koostöö koolide ja õpetajatega heaks, kuid tunnevad puudujääke koostöös tööandjaga. Koostöö osas koolide ja õpetajatega nentisid spetsialistid, et nõudlus nende teenuse järele suurenes ja seda ka lapsevanemate poolt.
Kaasava hariduse toimimise hindavad enamik spetsialiste keskmisele tasemele. Sarnaselt õpetajatele leiavad ka tugispetsialistid, et suureks murekohaks on abiõpetajate ja muu abistava personali puudus. Tugispetsialistid tunnistavad, et nõudlus nende teenuse järgi on suurem kui nende võimalused ning lisavad, et töö atraktiivsuse tõstmiseks on vajalik palkade tõstmine. Enamikul spetsialistidest eriolukorra ajal töökoormust ei tõstetud, kuigi töökoormus sisuliselt suurenes.
Tugispetsialistide hõlmatuse kohta Läänemaa koolides koroonapandeemia ajal vastasid kokku seitse kooli. Koolides on tugispetsialistidest peamiselt esindatud psühholoog ning vähemal määral ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, eripedagoog ning logopeed. Enamik koole vastasid, et tugispetsialistide teenuse nõudlus on koroona perioodil tõusnud. Konkreetse spetsialisti puudumisel teevad töö ära klassijuhatajad ja teised pedagoogid. Siiski selgub, et õpilased ei saa seeläbi põhjalikku toetust, vaid tegeletakse probleemide lühiajalise leevendusega.
Õpetajate toimetulek HEV õpilastega töötamisel koroonapandeemia ajal on halvenenud võrreldes kontaktõppega. Samas olid riigi suunised pakkuda HEV lastele ka eriolukorra ajal kontaktõpet. Õpetajad tunnevad vähest toetust tugispetsialistidelt, mis on vastuolus tugispetsialistide nägemusega, kes leiavad, et koostöö toimib hästi. Tegemist on olulise kommunikatsiooni probleemiga, mis vajab lahendust. Kuigi koolid ja õpetajad näevad abi ka Rajaleidja ja Papaveri Nõustamis- ja Koolituskeskuse poole pöördumises, siis tugispetsialistid leiavad, et sellest suurt abi ei ole. Seal tegeletakse küll laste erivajaduste diagnoosimisega, kuid reaalsed nõuanded ja soovitused lapse arengu toetamiseks puuduvad. Ka koolijuhid on probleemiga kursis, kuid samas ei ole võimalik neil selle osas midagi ette võtta. Koolid annavad endast parima, et kompenseerida puuduvat spetsialistide tööd.
Tulenevalt eeltoodud probleemidest pakume välja ka omapoolsed lahendused:
Nii Tallinna kui Tartu Ülikool pakuvad koroonaaegset tuge õpetajatele, kus Haridusteaduste Instituudi üliõpilased võtavad abiõpetaja rolli ning toetavad seeläbi õpetajat ja õpilasi. Üliõpilased on valmis abistama tervet klassi ning ka üksikuid õpilasi.
Haridus- ja Noorteameti Youtube kontol saab vaadata videoid sarjast “Distantsilt targemaks,” mis on toeks õpetajatele erinevate probleemide ilmnemisel.
Pakkuda koolide poolt õpetajatele vastavaid täiendkoolitusi, mis aitaks õpetajatel end kindlamalt tunda töötades haridusliku erivajaduse õpilastega.
Riikliku tellimuse suurendamine ülikoolide poolt tugispetsialistide osas.
Lääne-Nigula vald peaks olema aktiivsem tugispetsialistide leidmises ning töö atraktiivsemaks muutmisel.
Rohkem täienduskoolitusi kogu kooli personalile.
Abipersonali suurem kaasamine (tugiisikud, abiõpetajad).
Iga rühmaliikme õpikogemuse refleksioon
Merili Algo
Leian, et ELU projekt „Kriisist lahenduseni: võrgustiku roll erivajaduste kontekstis“ oli mulle kui õppijale mitmeski mõttes kasulik. Kõige väljakutsuvam ning samas ka arendavam oli minu jaoks viia läbi projekti nii suure grupiga (6 inimest). Kuna tegu oli ka erinevate erialade inimestega ning kõigil on välja kujunenud isiklikud õpiharjumused, oli küllaltki keeruline jõuda erinevate ideede ning ka näiteks töö ülesehituse ja vormistuse juures ühisele konsensusele. Seega oli see suurepärane võimalus lihvida veelgi enda koostöö- ja läbirääkimisoskusi. Lisaks sain tänu projektile juurde teadmisi, mis tulevad suuresti kasuks magistritöö kirjutamisel.
Küll aga tundis meie grupp end veidi üksi olevat. Tundsime puudust kindlamakäelisest juhendamisest. Juhendajad andsid meile palju vabadust ja võimalust ise otsuseid langetada, kuid siiski tundsime, et asi võiks olla konkreetsem. Ühistel koosolekutel jäi kõlama pigem negatiivne tagasiside, mis põhjustas ka meie tuju langust ning ebakindlust. Kahtlemata on konstruktiivne tagasiside oodatud, kuid oleksime oodanud rohkemat positiivsust.
Meie projektis oli püstitatud eesmärke kolm. Soovisime välja selgitada õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kogemust ning nägemust kaasava hariduse kitsaskohtadest ning tugispetsialistide teenusest koroonakriisi keskmes. Kõik kolm eesmärki said täidetud nii nagu meie grupp seda soovis ning tulemustest lähtuvalt pakkusime välja ka lahendusi olukorraga tegelemiseks ja selle leevendamiseks.
Anete Matto
Antud projekt, nagu iga teinegi üleülikooliline aine õpetas taaskord koostööd, eriti kuna sattusin kokku grupitäie enda jaoks võhivõõrastega. Oli huvitav taaskord õppida tundma uusi inimesi, suhelda, kuulata teiste mõtteid ning jõuda koos ühise eesmärgini. Leian, et oma projektisisesed eesmärgid täitsime ära kõik, tegime palju tööd, nii individuaalselt, paarides kui ka gruppides. Üldiselt oli väga aktiivne osalemine, vaid üks rühmaliige, Gerli kadus detsembrist ära ja pidime teda taga ajama, ise tunnen, et olin väga aktiivne nii aruteludes, kui ka erinevates töö osades. Olin alati kättesaadav ja samuti pakkusin ise pidevalt ideid ja viisin neid ka ellu. Projekt ise oli minu jaoks huvitav, kahjuks algul tagasiside oli valdavalt negatiivse maiguga ning pidime palju enda tööd ümber tegema ja oli kahtlus, et jääme ajahätta, kuid lõpuks detsembris hakkas asi jooksma ning panustasime projekti väga palju aega, energiat ning saime sellega üheskoos ühele poole nii, et saame projektiga rahul olla.
Kadre Ruth Peirumaa
ELU kursus andis hea aimduse, kuidas on töötada pikaaegselt ühe projekti nimel. Tulevikus oskan kindlasti efektiivsemalt rühmatööd planeerida ja piiritleda selleks, et jõuda soovitud tulemusteni. Antud projekti raames sain väga hea kogemuse, kuidas viia läbi küllaltki rasketeemalist küsitlust võimalikult neutraalses võtmes. Samamoodi oli väljakutseks küsitluse analüüs, kuna saadud tulemused tuli omavahel siduda tervikuks, et mõista kuidas probleemi võiks lahendada. Grupitöö rollid olid meil algusest peale ära jaotatud ning igaüks andis omapoolse panuse, et jõuda lõpp-tulemusteni. Kindlad projekti eesmärgid kujunesid meil välja alles poole projekti pealt ning töö lõppedes julgen öelda, et me saavutasime püstitatud eesmärgid. Kuigi töö ei sujunud terve semestri vältel sujuvalt, ent kui me saime enda jaoks selgeks, mida me soovime projektiga saavutada, siis oskasime efektiivsemalt tööd planeerida ning edasi läks lihtsamalt. Koostöö rühmakaaslastega edenes kenasti, kuna kõik osapooled tahtsid anda omapoolse panuse projekti arengusse. Antud teemast tuleb rohkem rääkida, et kõik lapsed, noored ja täiskasvanud saaksid areneda ning elada neid toetavas keskkonnas.
Jekaterina Pasina
Minu jaoks oli projekt väga arendav ja silmaringi laiendav. Kuna enamus grupikaaslaseid olid juba päris sina peal antud teemaga, siis seda enam oli huvitav teada kuidas toimib Eesti haridussüsteem just erivajadustega laste jaoks. Jooksvalt tekkis mul nii mõnigi küsimus ja arusaamatus aga ma sain edukalt probleemid ületatud ja kiiresti vastused oma grupikaaslastel vajaminevatele küsimustele. Meie gruppi võin iseloomustada kui väga lahket, fantaasiarikast ja empaatilist rühma. Inimesed kes töö kallal toimetasid olid kõik hingega asja juures ja kõigil oli suur soov saada selline tulemus mis muudaks ka olemasolevat olukorda paremaks. Tagasisidestamise ajal tekkis mõningaid tõrkeid, kuna ei olnud väga hästi aru saada mida meilt oodatakse. Üks juhendaja andis erinevat tagasisidet kahel järjestikusel tagasisidestamise tunnil. Õnneks saime edukalt kõik komistuskivid ületatud ja mina olen meie tööga üpriski rahul. Kui esialgu töö väljundiga oli mitmeid arusaamatusi siis lõppkokkuvõtes tuli meie väljund kuidagi loomulikult välja ja nüüdseks on minu arvates meie töö tulemus saavutatud. Eelkõige arendas antud aine muidugi koostööoskust, mis kahtlemata tuleb kasuks nii edasistes õpingutes, kui ka tööelus.
Ruslan Arjupin
Mul on väga hea meel, et sai osaleda antud projektis, samuti mulle väga vedas minu grupiliikmetega, kes alati olid abivalmid ja suunasid mind vajaduse korral.
Mulle oli see valdkond tundmatu enne projekti. Kuid kui juba alguses üks projekti juhendajatest, kes on minu õppejõud, sellest rääkis, siis tekkis mul päris suur huvi selle vastu. Sain aru, et projekti abil reaalselt on võimalus aidata nii tugispetsialiste kui ka lapsevanemaid, kes vajavad ja pakuvad antud teenust.
Projekti jooksul puutusin kokku väga huvitavate inimestega, kellel on juba tõsine kogemus käes.
Projekt läks meie rühmal edukalt ja mulle väga meeldis projekti dünaamika. Meie kohtumised zoomis alati olid produktiivsed ja neist oli palju kasu tööprotsessis. Küsitlustele vastuste hankimine võttis kauem aega, kuna inimesed ei vastanud kohe, kuid vormistamine ja analüüs sai tehtud päris kiiresti, samuti tänu läbirääkimisele.
Mina sain katsetada ennast artikli kirjutamises ja see oli ka samuti uus kogemus minu jaoks, mis minu arvates läks edukalt. Nüüd varsti saan ma lugeda enda artiklit ajalehes Lääne Elu.
Projekti lõpetan positiivselt ja soovitan kõikidele kaastegijatele ainult parimat ja edu kõiges.
Gerli Sarapuu
Selles projektis osalemine oli minu jaoks vägagi katsumuslik, põnev, emotsionaalne kohati ja kindlasti õpetas endasse rohkem uskuma. Ootasin küll juhendajatelt selgemaid ja näitlikemaid tagasidesid ning õpetusi projekti osade kohta või tehtud töö osas, kuid eks see õpetabki, et alati ei saa eeldada, et asjad nii lähevad, nagu me sisimas loodame. Üldiselt oli meie grupp tore, väga aktiivne, arutlev ja erimeelsusi küll tekkis, kuid suutsime need kenasti ära lahendada, vähemalt alguses. Väga meeldis, et üksteisele oldi toeks. Jaotasime omavahel tööd, et kõik saaksid samaväärselt panustada. Detsembris hakkas asi kahjuks minu jaoks pahasti minema. Kuna käisin edasi lükatud operatsioonil lühikese ette teadmisega, siis sain toona vähem panustada projekti osade koostamisel sel hetkel, kuna ei saanud ka zoomi kohtumistel rääkida, tingituna operatsioonist. See omakorda mõjutas kaasarääkivust järgneva kokkusaamise aja kokkuleppimisel ja taaskord ei saanud sellel osaleda, ka järgneval ning tundsin end kõrvale jäetuna. Samas ma siiski mõtlesin kaasa ja lugesin pikad Messengeri arutlused läbi ja kirjutasin omapoolse arvamuse. Mõistan, et mõni liige oli meil väga aktiivne, veidi teistmoodi arusaamisega asjadest ja eks ka sellest võis tunduda, et minu panus tundub vähene. Siiski loodan, et mind sellepärast päris maha ei kanta ja annan endast edaspidi rohkem, et olemas olla. Üldiselt on see projekt väga kurnav ja aeganõudev olnud. Saan aru, et üritatakse õpetada omavahel täiesti erinevaid inimesi koostööd tegema panna, kuid kas see sellisel kujul just ka vajalik on. Kohati tekitab see tohutud pinget ja stressi, kasvõi see sama, et kui juba projekti lõpp paistab, aga ükshetk ei näida sinu panust võibolla piisavana ja sa ei saa kindel olla, et kogu su senine panus on luhta läinud ning sind projektist välja ei visata. Me kõik oleme erineva eriala üliõpilased, meil on erinev taust ja arusaam, oleks palju tahta, et kõik sujuks ladusalt ja kõigile üksmeelselt.